LINNAGIID

Kuressaare reisijuht

Saaremaa, Eesti suurima saare, peamise linnana domineerib Kuressaare siluetti siiani 14. sajandi piiskopilinnus, mida peetakse üldiselt üheks riigi paremini säilinud keskaegseks kindluseks. Vallikraavi ja pargiga ümbritsetud lossis tegutseb tänapäeval Saaremaa Muuseum, mis jutustab saare lugu samade kivimüüride vahelt, mis seda kunagi kaitsesid.

Ajalugu ja kultuur

Miks Kuressaare

Kuressaarel on ka pehmem pale: see on olnud kuurortlinn alates 1840. aastast, kui kohalik puusepp ehitas lossi kõrvale esimese väikese vannimaja, ning see traditsioon on püsinud tänaseni — Kuressaare on siiani üks Eesti tuntumaid spaa- ja heaoluturismi sihtkohti. Umbes 20 km kaugusel asub Kaali meteoriidikraater, üks Euroopa erilisemaid meteoriidijälgi, ning linn on igal aastal Saaremaa Ooperipäevade ja Kuressaare Tänavapikniku tänavafestivali korraldajaks.

Saareelu, keskaegne lossikindlus ja tõeline kuurorditraditsioon — Kuressaare liigub Eestist hoopis teise rütmiga.

Vaatamisväärsused

Thule Koda

Thule Koda on Kuressaare südames asuv kaasaegne alternatiivajaloo keskus, kus Saaremaa legendid, mütoloogia ja saare tegelikud eripärad on esitatud interaktiivsete installatsioonide ja mängude kaudu. Ekspositsioon tasakaalustab teadlikult faktide, fantaasia ja saarehuumori vahel, jättes külastajale võimaluse ise otsustada, mida uskuda. Siin on ebatavalised temaatilised ruumid ja 360-kraadine kinoal, samas kompleksis tegutseb ka Thule Kino. Mängulise formaadi tõttu sobib keskus eriti hästi peredele ja vihmase ilmaga külastamiseks, kui soovid Saaremaaga tutvumist siseruumides jätkata.

Uus 20, 93814 Kuressaare

Saare KEK

Saare KEK on ebatavaline muuseum Kuressaares, mis asub nõukogude perioodi endise ehitusorganisatsiooni väljendusrikkas hoones. Näitus „Ajarännak nõukogude argipäeva“ keskendub eelkõige 1 majanduse ja 1970.–1980. aastatele, tutvustades tarbeesemeid, defitsiiti, interjööri, arhitektuuri ja ajastu igapäevaseid harjumusi märgatava huumoriga. Osa eksponaatidest on otseselt seotud 1982. aastal valminud hoone enda ajalooga. Muuseum erineb märgatavalt linna klassikalistest ajaloolistest kogudest: siin on panus tehtud äratuntavatele esemetele, ajastu atmosférgale ja eri põlvkondade külastajate isiklikele mälestustele.

Ringtee 15, 93815 Kuressaare

Kuressaare piiskopilinnus

Kuressaare piiskopilinnus on Saaremaa peamine ajalooline sümbol ja üks Balti regiooni paremini säilinud keskaegseid kindluseid. Monumentaalset kivihoonestikku ümbritsevad bastionid ja vallkraav ning sees tegutseb Saaremaa Muuseum, mis jutustab saare ajaloost kaugest minevikust tänapäevani. Külastus pakub huvi mitte ainult ekspositsioonide poolest: marsruut kulgeb läbi tõelise kindluse saalide, treppide, käikude ja muude ruumide. Aastal 2024 uuendati esimese korruse ekspositsiooni osa interaktiivsema esitluse nimel. Väliskindlustused ja lossi ümbritsev park moodustavad eraldi jalutusruskonna, mistõttu tasub aega varuda nii muuseumi kui ka lossi välise vaatamisväärsuse jaoks.

Lossihoov 1/1, 93810 Kuressaare

Kuressaare Suur sild

Kuressaare Suur sild on ajalooline kivisild üle Põduste jõe ja linna üks väljendusrikkamaid arhitektuuridetaile. Praegune dolomiidisild ehitati umbes 1820. aastal varasema puidust ülekäigu kohale. Selle pikkus on umbes 105 meetrit ja konstruktsiooni moodustavad kaksteist kaart, tänu millele on sild hästi vaadatav nii kaldalt kui ka veelt. Tänapäeval on see mõeldud jalakäijatele ja näeb tänu kaasaegsele valgustusele eriti efektne välja õhtuti. See on rahulik jalutuskäiguvaatamisväärsus väljaspool Kuressaare kõige ilmsemaid turismipunkte ja hea objekt marsruudiks ajaloolise keskuse ja rannikualade vahel.

Põduste jõgi, Kuressaare

Aavikute majamuuseum

Aavikute perekonnamuuseum tutvustab kahte Saaremaa kultuuriloo silmapaistvat tegelast — keelemeest ja eesti keele uuendajat Johannes Aavikut ning organisti ja muusikapedagoogi Joosep Aavikut. Väike muuseum asub Kuressaares ajaloolises majas ja säilitab perekondliku ruumi kammerlikku atmosfääri, esitledes isiklikke esemeid, dokumente ja materjale, mis on seotud saare keele, muusika ja vaimse eluga. See koht täiendab hästi linna suuremaid vaatamisväärsusi, võimaldades näha Saaremaa ajalugu konkreetsete inimeste saatuste kaudu. Väljaspool tavapärast pühapäevast lahtiolekuaega on külastus võimalik eelneval kokkuleppel.

Vallimaa 7, 93812 Kuressaare

Kuressaare Raekoda

Kuressaare keskuses Tallinna tänaval asuv linnavalitsus ehk raekoda on 17. sajandiPõhja-baroki mälestis. Hoone ehitati aastatel 1654–1670 krahv Magnus Gabriel De la Gardie algatusel. Tõsisel fassaadil paistab silma ehituse valmimisaastaga raiutud kivist portaal ja sissepääsu juures seisavad kaks lõvikuju. Sees on ajalooline haldusfunktsioon kultuuriga kõrvuti: siin asuvad linna näitusesaal, turismiinfokeskus ja vallavolikogu ruumid. Tutvumist võib alustada fassaadist ning ülemise saali ja selle laemaalingute vaatamise võimalust tuleks täpsustada turismiinfokeskusest; selle lahtiolekuajad ei tähenda ligipääsu kõigile ruumidele.

Tallinna tn 2, Kuressaare linn, Saaremaa vald, Saare maakond

Kuressaare Laurentiuse kirik

Luterlik Kuressaare Laurentiuse kirik Tallinna tänaval on kirikuarhitektuuri mälestis. Pühakoda on siin seisnud 17. sajandist ning oma praeguse ilme sai see 1836. aastal lõppenud taastamistööde järel. Sees saab näha vana lühterit, keskaegset ristimiskivi Anseküla kirikust ja Karl Sigismund Waltheri altarimaali. Tagasihoidlikku ruumi täiendavad Urmo Rausi kaasaegsed vitraažid ja põrandasse paigutatud ajaloolised hauaplaadid. Tegemist on toimiva kogudusega: pühapäeviti kell 11:00 algab jumalateenistus. Interjööri vaatamiseks väljaspool avaldatud suvehooaega tuleb külastusaeg kogudusega täpsustada.

Tallinna tn 13, Kuressaare linn, Saaremaa vald, Saare maakond

Suur Tõll ja Piret

Suure Tõllu ja Pireti skulptuur Kuressaares Pargi tänaval on Saaremaa pärimuskangelaste mälestusmärk hotelli Meri ees. Teose lõi Tauno Kangro 2002. aastal: hiiglane ja tema naine kannavad paati rikkaliku saagiga. Süžee seob saarefolkloori mere ja kohalike elanike jaoks harjumuspärase kalapüügiga. Legendides on Tõll nii suur, et võib käia läbi mere; lood temast aitavad tuttavatele saarelõuenditele uue pilguga vaadata. Skulptuur asub vabas õhus ja on külastatav aasta ringi igal ajal. Seda saab linna rannikualal jalutades uudistada igast küljest.

Pargi tn 15, Kuressaare linn, Saaremaa vald, Saare maakond

Kuressaare Püha Nikolai kirik

Kuressaares Lossi tänaval asuv õigeusu Püha Nikolai kirik on 18. sajandi lõpu arhitektuur mälestis. Kivist pühakoja ehitati aastatel 1786–1789 Katariina II korraldusel ja pühitseti 1790. aastal. Kolmelööviline hoone annab aimu linna usulise ajaloo teisest küljest, kus õigeusu kogudus kujunes välja pärast Põhjasõda. Tänavalt vaadates pöörake tähelepanu piirdeaiale ja dooria poolsammastega kolmeosalisele väravale: need kuuluvad kaitstava arhitektuuriansambli koosseisu. Kirik on siiani tegutsev. Avaldatud külastusajad kehtivad suvel; võimalust sügisel ja talvel sisse pääseda tuleks koguduselt täpsustada.

Lossi tn 8, Kuressaare linn, Saaremaa vald, Saare maakond

Kuressaare linnapark

Kuressaare linnapark Kalda tänava ääres on ajalooline roheala jalutuskäikudeks piiskopilinnuse lähedal. Pargi areng oli seotud linna kujunemisega kuurordiks: 1861. aastal loodi pargikomitee ning elanikud aitasid raha, istikute ja veoga. Tänapäeval pakub huvi haljastus ise: pargis kasvab umbes 80 liiki puid ja põõsaid. Osa haruldasi taimi istutati 1930. aastal, kui need saadi Tartu ülikoolist. Jalutuskäik tutvustab ka linna kuurordiminevikku: lähedal asub kuursaal, mille ümber kujunes suvine seltsielu. Park on avatud ööpäev läbi aasta ringi.

Kalda pst 1, Kuressaare linn, Saaremaa vald, Saare maakond

Kuressaare Kuursaal

Kuressaare Kuursaal on ajalooline kuurordihoone Kuressaare lossipargis, mis meenutab linna kujunemist tuntud suvituspaigaks. 1889. aastal avatud puidust hoones paiknesid algselt restoran, suvine teatrisaal ja teenindusruumid. Hoone avarad verandad ja ajastule omane arhitektuur moodustavad lossi ümbrusega iseloomuliku ansambli. Kuursaal on tänapäeval seotud hooajalise toitlustuse ja majutusega, kuid selle välisilmet saab imetleda ka pargis jalutades. Siseruumide külastamist tasub planeerida vastavalt hooajale ja korraldaja lahtiolekuaegadele.

Lossipark 1, Kuressaare

Põduste luha loodus- ja linnuvaatlustorn

Põduste luha loodus- ja linnuvaatlustorn asub Kuressaare serval Põduste jõe läheduses ning pakub vaadet märjale niidumaastikule. Tornist saab jälgida luhal peatuvaid ja toituvaid linde ning vaadata jõe kulgemist läbi avatud maastiku. Vaatevälja jääb ka Kuressaare golfiväljaku ümbrus. Torni juurde saab liikuda jõe kaldalt või Sääre tee poolt kulgevatel radadel. See on hea paik rahulikuks loodusvaatluseks, eriti siis, kui soovitakse linnakeskuse kõrval kogeda Saaremaa rohelisemat külge. Looduse jälgimisel tasub hoida vaikust ja arvestada muutliku ilmaga.

Papli tn 5, Kuressaare

Saaremaa Vabadussõja mälestussammas

Saaremaa Vabadussõja mälestussammas asub Kuressaare Lossi tänaval ning meenutab Eesti Vabadussõjas hukkunud saarlasi. Mälestusmärgi algse kuju autor oli skulptor Amandus Adamson ja monument avati 1928. aastal. Sõja ajal hävinud algset skulptuuri ei ole leitud, kuid mälestusmärk taastati kohaliku skulptori tööna. See on Kuressaare ajaloolises linnaruumi oluline meenutus Eesti iseseisvuse eest võidelnutest. Monumenti saab vaadelda väljast, ühendades selle peatuse jalutuskäiguga mööda Lossi tänavat ja vanalinna ajaloolisi hooneid.

Lossi tänav L1, Kuressaare

Kuressaare jahisadam

Kuressaare jahisadam asub Kuressaare rannikul Tori lahe ääres ning on oluline peatuspaik Saaremaale meritsi saabuvatele külalistele. Sadamas võib näha purjejahte, väikelaevu ja meresõiduga seotud igapäevaelu. Ka maismaalt tulijale pakub piirkond võimalust nautida avarat merevaadet ja jälgida sadama rahulikku liikumist. Jahisadam paikneb lossipargi ja Kuressaare ajaloolise keskuse läheduses, nii et mereline jalutuskäik sobib hästi linnaga tutvumise juurde. Sadamateenuste kasutamine ja ligipääs üksikutele aladele sõltuvad sadama korraldusest.

Tori 4, Kuressaare

Kuressaare Pritsumaja

Kuressaare Pritsumaja on ajalooline tuletõrjehoone Kuressaare kesklinnas Tallinna tänaval. Hoone kuulub linna vanema hoonestuse juurde ja meenutab aega, mil tuleohutus sõltus kohaliku kogukonna organiseeritud tegevusest. Selle omanäoline välisilme on hea peatuspaik Kuressaare vanalinna arhitektuuriga tutvumisel. Pritsumaja asub raekoja ja teiste kesklinna ajalooliste hoonete läheduses, mistõttu on seda lihtne vaadelda jalutuskäigu ajal. Tegemist on eeskätt arhitektuurilise vaatamisväärsusega, mitte tavapärase piletiga muuseumikülastusega.

Tallinna tn 4, Kuressaare

Kuressaare Teater

Kuressaare Teater on Kuressaare kesklinnas Tallinna tänaval tegutsev kutseline teater, mille repertuaaris on oluline koht Eesti näitekirjandusel ja Saaremaa lugudel. Praeguses majas ulatub teatritegevuse ajalugu 20. sajandi algusesse ning renoveeritud teatrimaja avati publikule 1999. aastal. Teater korraldab nii oma lavastusi kui ka külalisetendusi ning pakub võimalust tutvuda saare kultuurieluga ajaloolises linnakeskkonnas. Hoone välisilmet saab vaadelda tänavalt, etendusele pääsemiseks tuleb valida sobiv mängukava ja osta pilet. Teatrikassa tööaeg ei tähenda kogu maja vaba külastusaega.

Tallinna tn 20, Kuressaare

Saaremaa Veski

Saaremaa Veski on Kuressaare Pärna tänaval asuv ajalooline Hollandi tüüpi kivituulik, mis valmis 1899. aastal. Erinevalt saare traditsioonilistest pukktuulikutest on hoonel massiivne kivikehand ja pöörleva katuseosaga konstruktsioon. Tuulik taastati 1970. aastatel ning selles tegutseb nüüd restoran, kus ajalooline tööstuspärand kohtub kohaliku toidukultuuriga. Viiekorruselises hoones saab märgata vana veski eripära ja tutvuda selle looga. Väljast on tuulik selgelt äratuntav Kuressaare linnapildi maamärk; siseruumide külastamine sõltub restorani tööajast või kokkuleppest.

Pärna 19, Kuressaare

Roomassaare loodus-linnuvaatlustorn

Roomassaare loodus-linnuvaatlustorn asub Kuressaare linnas Tuule tänava piirkonnas, lennuvälja lähedal. 2009. aastal valminud vaatetorn paikneb Kuressaare linnapargi ja Roomassaare sadama vahelise kergliiklustee ääres ning sinna pääseb jalgsi või jalgrattaga. Tornist avanevad vaated Kuressaare lahele, laevateele, sadamatele ja rannikumaastikule. Selge ilmaga võib näha ka Abruka ja Vahase saart ning Loode tammiku suunda. See on iseseisev vaatetorn, mitte Põduste luha linnuvaatlustorn ega Roomassaare sadam. Linnuvaatluseks tasub kaasa võtta binokkel ja arvestada mereäärse tuulega.

Tuule tn 4, Kuressaare

Kuressaare Tervisepark

Kuressaare Tervisepark on Kuressaare linnas Kaevu tänaval paiknev metsane liikumis- ja puhkeala. Pargis kulgevad 0,6, ühe ja kahe kilomeetri pikkused valgustatud jooksu- ning suusarajad, mille pehme kate sobib rahulikuks liikumiseks. Rajatiste hulka kuuluvad ka välitreeningu võimalused ja laste mänguala. Talvel kasutatakse radu suusatamiseks, soojemal ajal kõndimiseks ning jooksmiseks. See on linnakeskuse kõrval paiknev roheline paik, kus saab kogeda Saaremaa loodust ilma pikema väljasõiduta. Ilmastik ja hooldustööd võivad mõjutada radade kasutamist.

Kaevu tn 18, Kuressaare

Roomassaare sadam

Roomassaare sadam asub Kuressaare lõunarannikul Roomassaare tee lõpus ning ühendab Saaremaad mereteed pidi väikesaartega. Siit väljuvad liinilaevad Abrukale ja Ruhnule ning sadam teenindab ka kaubalaevu ja väikelaevu. Sadamapiirkonnas saab jälgida mereliiklust ja vaadata sadamarajatisi ning ranniku avarat silmapiiri. See on eraldi sadam Kuressaare jahisadamast, mis paikneb kesklinna ja lossi lähedal. Külastamisel tuleb järgida sadama liiklus- ja ohutusreegleid, sest osa alast on mõeldud laevade teenindamiseks, mitte vabaks jalutamiseks.

Roomassaare tee 12, Kuressaare

Karja Katariina kirik

Karja Katariina kirik paikneb Linnaka külas Saare maakonnas ja on keskaegne pühakoda Saaremaa põhjaosas. Väikese hoone sees leidub rikkalikult kiviraidkunstiga detaile ja skulptuure, mis annavad põhjust vaadata kirikut aeglaselt ning märgata eri ajastute jälgi. Pühakoda pärineb 13. sajandist ja on üks saare omanäolisemaid arhitektuurimälestisi. Avaliku külastuse aeg on hooajaline: turismiinfo järgi on kirik avatud suvel, muul ajal tuleb sisekülastuse võimalus kogudusega üle täpsustada. Väljast saab hoonet vaadata ka muul ajal.

Karja kirik, Linnaka küla, Saaremaa vald, Saare maakond

Sõrve tuletorn ja külastuskeskus

Sõrve tuletorn ja külastuskeskus asuvad Sääre külas Saare maakonna lõunatipus. 52 meetri kõrguse tuletorni vaateplatvormile viib pikk trepp ning selge ilmaga saab üle mere vaadata Läti ranniku suunas. Külastuskeskuse näitused tutvustavad Eesti tuletorne ja Sõrve merelugu, sealhulgas ranniku lähedal hukkunud laevu. Ühine pilet katab nii torni kui ka keskuse. Suvise tavakülastuse lõppedes on alates 4. oktoobrist sissepääs võimalik vaid eelneva broneeringuga; vaba sissepääsu ei tasu eeldada.

Tuletorni linnak, Sääre küla, Saaremaa vald, Saare maakond

Panga pank

Panga pank asub Panga külas Saare maakonna põhjarannikul. Mere ääres kulgev paekallas tõuseb kõrgeimas kohas üle kahekümne meetri ning avab vaate Läänemerele. Panga puhkealal saab jalutada, vaadelda rannikulinde ja peatuda piknikuks; kohapeal on ka dolomiidist päikesekell. Paekalda serv on looduslik ning ettevaatus on vajalik eriti tuulise või märja ilmaga. Külastuse põhjus on siin maastik ise: pikk rannikuastang, mere avarus ja Saaremaa põhjaranniku vahelduv valgus.

Panga loodusmaja, Panga küla, Saaremaa vald, Saare maakond

Kaali meteoriidikraatrite väli

Kaali meteoriidikraatrite väli asub Kaali külas Saare maakonnas ja on Kuressaarest tehtava väljasõidu üks erilisemaid looduspeatusi. Suurim kraater on umbes 110 meetrit lai ning selle põhjas paikneb Kaali järv. Peale peakraatri on ümbruses veel väiksemaid kokkupõrkekraatreid. Rada võimaldab vaadata maastikku ja mõelda sellele, kuidas meteoriidi langemine paika muutis. Kraatri õueala ja läheduses tegutsev meteoriitikamuuseum on erinevad külastuskohad; muuseumi avamisajad ning pilet tuleb eraldi kontrollida.

Kaali maastikukaitseala 1, Kaali küla, Saaremaa vald, Saare maakond

Angla tuulikumägi

Angla tuulikumägi asub Angla külas Saare maakonnas ning koondab viis ajaloolist tuulikut. Neli neist on Saaremaale iseloomulikud pukktuulikud, viies on hollandi tüüpi veski. Külastusalal saab vaadata põllutöömasinaid ja tutvuda pärandkultuurikeskuse väljapanekuga; hooajal on kohal ka taluloomi. Keskuses tegutsevad kohvik ja käsitöökojad, kuid õpitoad tuleb ette tellida ning nende hind ei sisaldu tavapiletis. Ühe päeva pilet võimaldab külastada nii tuulikumäge kui ka pärandkultuurikeskust.

Tuuliku, Angla küla, Saaremaa vald, Saare maakond

Mändjala rand

Mändjala rand on liivarand Mändjala külas Saaremaa vallas, Saare maakonnas, lühikese autosõidu kaugusel Kuressaarest. Lai rannajoon ja kaldani ulatuv männimets loovad avara koha nii ujumiseks kui ka mereäärseks jalutuskäiguks. Saaremaa ametliku supelrannana on paik tuntud alates 2014. aastast; hooajal leiab lähedalt rannateenuseid, kuid need ei määra ranna enda lahtiolekut. Randa pääseb aasta ringi ööpäev läbi. Enne ujumist tasub jälgida ilma ja veeolusid ning hoida rannaliiv ja metsaserv puhtana.

Kämpingu, Mändjala küla, Saaremaa vald, Saare maakond

Rauna vaatetorn

Rauna vaatetorn on vaatekoht Viidu külas Viidumäe looduskaitsealal Saaremaa vallas, Saare maakonnas. Ligikaudu 26 meetri kõrguse torni 80 astet viivad üle metsalatvade avaneva vaate juurde; selge ilmaga ulatub pilk läänerannikule ja Vilsandi suunas. Ümbritsev kõrgustik ning Viidumäe rajad annavad võimaluse ühendada tornikülastus pikema looduskäiguga. Tornis võib korraga olla kuni kuus inimest ning lapsed tohivad üles minna üksnes koos täiskasvanuga. Kaitsealal liikumisel tasub järgida RMK juhiseid ja ilmastikuolusid.

Viidumäe vaatetorn, Viidu küla, Saaremaa vald, Saare maakond

Mihkli talumuuseum

Mihkli talumuuseum on ajalooline talukompleks Viki külas Saaremaa vallas, Saare maakonnas. Sama pere põlvkondade jooksul kujunenud õu ja hooned tutvustavad Saaremaa taluelu vahetumalt kui üksik näitusesaal. Külastaja näeb traditsioonilist taluhoonestust, tarbeesemeid ja seda, kuidas töö ning elamine olid ühes paigas seotud. Suvehooajal saab muuseumi külastada tavapärastel lahtiolekuaegadel; oktoobrist aprillini tuleb käik eelnevalt kokku leppida. Kui soovid Saaremaa pärandkultuuri mõista, varu aega kogu õue, mitte ainult peahoone jaoks.

Mihkli talumuuseum, Viki küla, Saaremaa vald, Saare maakond

Kiipsaare tuletorn

Kiipsaare tuletorn on mere ääres seisev ajalooline torn Kõruse-Metsaküla kandis Saaremaa vallas, Saare maakonnas. Harilaiu ranniku muutumine on viinud kunagi kuival maal ehitatud torni vette ning selle kalle võib ajas muutuda. Ligikaudu 26 meetri kõrgune tuletorn on maastikul kaugele nähtav, kuid seda vaadeldakse ainult väljast ja eemalt. Kohale jõudmiseks tuleb läbida Vilsandi rahvuspargi tähistatud matkarada; parkimiskohast on tornini umbes viis kilomeetrit jalgsi. Retk tasub ette võtta sobivate jalanõude ja piisava ajavaruga.

Kõruse-Metsaküla küla, Saaremaa vald, Saare maakond

Maasi ordulinnuse varemed

Maasi ordulinnuse varemed asuvad Maasi külas Saaremaa vallas, Saare maakonnas, mere lähedal. Kunagisest Liivi ordu kindlustusest on säilinud müüre ja võlvitud ruume, mis annavad aimu saare keskajast ning mereteede valvamise tähtsusest. Linnus hävitati 16. sajandil, kuid paik on endiselt hästi loetav maastikus: kiviseinad, avatud siseala ja vee lähedus moodustavad selge terviku. Varemeid saab vaadata aasta ringi, ent vanadel müüridel liikudes tuleb olla ettevaatlik. Lühike peatus sobib ka pikema Saaremaa ringreisi osaks.

Linnuse, Maasi küla, Saaremaa vald, Saare maakond

Odalätsi allikad

Odalätsi allikad asuvad Saaremaal Pidula-Kuusiku külas metsastunud luidete ja männimetsa vahel. Siin tõuseb põhjavesi maapinnale mitme allikana ning moodustab väikeseid voolukohti. Allikate ümbruses kulgeb ligikaudu neljasaja meetri pikkune loodusrada, mille algus on maanteeäärse parkla juures. Paigaga on seotud rahvajutt Vanapaganast ja Suurest Tõllust, kuid muistend ei asenda looduse tegelikku kujunemislugu. Lühike jalutuskäik sobib Saaremaa metsamaastiku avastamiseks. Niiskes kohas tuleb arvestada libedate juurte ja pinnasega.

Maie, Pidula-Kuusiku küla, Saaremaa vald, Saare maakond

Üügu pank

Üügu pank asub Saare maakonnas Muhu saarel Kallaste külas ning on saare põhjaranniku tuntud paekallas. Pank jääb tänapäevasest rannajoonest veidi eemale, sest meri on kunagi uuristanud selle jalamil kivisse koopalaadseid õõnsusi. Ligikaudu kolmesaja meetri pikkune astang võimaldab vaadelda lubjakivikihtide kuju ja maastiku muutumist. Kunagi kaevandati siin dolomiiti, mille jälgi võib paiga ilmes märgata. Üügu pank on omaette loodusobjekt Muhu saarel, mitte Saaremaa põhjarannikul asuva Panga panga teine nimetus.

Andovälja, Kallaste küla, Muhu vald, Saare maakond

Pöide Maarja kirik

Pöide Maarja kirik asub Saaremaal Pöide külas ning on üks saare suuremaid keskaegseid kivikirikuid. Hoone kujunes välja 14. sajandil ning selle müürides leidub vanema ehitusjärgu jälgi. Kiriku avar ühelööviline ruum, raiddekoor ja ajaloolised võlvimaalingud annavad aimu keskaegsest sakraalkunstist. Pühakojas on tehtud restaureerimistöid ning ligipääs võib sõltuda hooajast ja koguduse tegevusest. Kirik on iseseisev arhitektuurimälestis, mitte lähedal asuva Maasi ordulinnuse varemete osa.

Maarja, Pöide küla, Saaremaa vald, Saare maakond

Kihelkonna Mihkli kirik

Kihelkonna Mihkli kirik asub Saaremaal Kihelkonna alevikus ning kuulub saare vanemate kivikirikute hulka. Pühakoja ehitamist alustati 13. sajandi teisel poolel, praegune torn lisati hiljem. Kiriku sisemuses on kõrged raidvõlvid ja ajaloolised sisustuselemendid. Eriti omapärane on kirikust eraldi seisev kellatorn, mis moodustab koos peahoonega iseloomuliku ansambli. Kiriku torni kasutati kunagi ka meremärgina. Suvisel hooajal saab siseruumidega tutvuda avaldatud külastusaegadel, muul ajal tasub pöörduda koguduse poole.

Kiriku tn 6, Kihelkonna alevik, Saaremaa vald, Saare maakond

Ohessaare pank ja kivitornid

Ohessaare pank ja kivitornid asuvad Saaremaal Ohessaare külas Sõrve poolsaare läänerannikul. Madal paekallas paljastab siluri ajastul ladestunud kivimikihte, mille sees võib märgata kivistisi. Rannal leidub hulgaliselt lapikuid kive ning külastajad on neist aja jooksul ladunud eri kõrgusega kivitorne. Avatud mererand, kivine pinnas ja muutlik valgus teevad paigast omanäolise loodusvaatluskoha. See ei ole sama objekt mis Sõrve tuletorn ega Panga pank. Rannal liikudes tuleb arvestada lainete, tuule ja ebatasaste kividega.

Kubja, Ohessaare küla, Saaremaa vald, Saare maakond

Harilaiu matkarajad

Harilaiu matkarajad asuvad Saaremaal, Vilsandi rahvuspargis, mis on tuntud oma kauni looduse ja mitmekesise elustiku poolest. Siin on võimalik valida kahe matkaraja vahel: 6 km ja 11 km. Lühike rada viib teid Laialepa lahe äärde, samas kui pikem rada viib Kiipsaare tuletorni juurde, kus saate nautida tuule käes kõikuvaid puid ja põõsaid, kuldset liivaranda ning kaljusid rannikualasid. Harilaiu läänerannik on suurepärane koht lindude ja hülgede vaatlemiseks. Matkarajad on avatud aastaringselt, võimaldades nautida loodust igal ajal. Parkige oma auto matkaraja algusesse ja avastage Harilaiu ilu suvel või talvel.

Kõruse-Metsaküla küla, Saaremaa vald, Saare maakond

Vilsandi matkarajad

Vilsandi matkarajad asuvad Vilsandi saarel Saare maakonnas ja algavad saare keskosas asuva vaatetorni juurest. Umbes kaheksa kilomeetri pikkune õpperada kulgeb mööda lõunarannikut tuletorni suunas ning naaseb läbi metsa põhjakaldal. Teine rada suundub Vesiloo poole ja möödub piirdega seirealast; kaitstavaid alasid ning tähistust tuleb austada. Saarele pääseb paadiga Papissaare sadamast, seetõttu tuleb matkakavasse arvestada ühenduse sõiduplaan ja ilm. Enne teele asumist saab marsruutide kohta teavet Loona küla külastuskeskusest.

Vikati sadamatee, Vilsandi küla, Saaremaa vald, Saare maakond

Koigi raba matkarada

Koigi raba matkarada asub Saaremaal, Koigi külas, ja see on ideaalne sihtkoht looduse armastajatele. Rada on 4,8 km pikkune ning kaetud puuklotsidega, mis muudab jalutuskäigu mugavaks. Matkarada viib teid läbi kauni soo, mille keskel asub Pikkjärv. Rada pakub ka mõnusat vaatetorni, kust avanevad maalilised vaated raba üle. Suvel ja sügisel on võimalik korjata raja äärest jõhvikaid. Koigi raba on tuntud ka oma legendide poolest, sealhulgas jutt naiste järvest, mille vesi on naiste pisaratest moodustunud. Rada on avatud aastaringselt, võimaldades nautida loodust igal ajal.

Sarapiku, Koigi küla, Saaremaa vald, Saare maakond

Vilsandi tuletorn

Vilsandi tuletorn asub Vilsandi külas, Saaremaa vallas, Saare maakonnas. See ajalooline tuletorn on oluline maamärk, mis juhatab laevu ohutult sadamasse. Tuletorn on avatud külastamiseks suvekuudel, pakkudes külastajatele võimalust tutvuda selle ajaloo ja funktsiooniga. Vilsandi saar on kaunis looduspiirkond, kus on võimalik nautida kaunist loodust ja mitmekesist linnustikku. Tuletorni külastamine on suurepärane võimalus avastada Saaremaa kultuuri ja ajalugu. Tuletorn on avatud 15. juunist kuni 31. augustini iga päev kella 10:00-16:00, muul ajal on külastamine võimalik kokkuleppel. Piletihind on 5 eurot.

Vilsandi küla, Saaremaa vald, Saare maakond

Vilsandi rahvuspargi külastuskeskus

Vilsandi rahvuspargi külastuskeskus asub Saaremaal, Loona mõisa kompleksis, olles ideaalne koht, kust alustada avastamist Eesti kõige merelisemas rahvuspargis. Külastuskeskuses on püsiv näitus, mis tutvustab rahvuspargi loodust, ajalugu ja kultuuripärandit. Kivimajas saab tutvuda fossiilide kohta käiva teabega. Keskus pakub ka informatsiooni matkaradade, lõkkeplatside ja Vilsandi rahvuspargis ning teistes Eesti kaitsealustes ja puhkealade kohta. Lisaks on võimalik vaadata loodusdokumentaale, mis annavad süvitsi mineva ülevaate rahvuspargi biotest ja ökosüsteemidest. Tere tulemast avastama Vilsandi rahvusparki!

Loona mõis, Loona küla, Saaremaa vald, Saare maakond

Saaremaa Sõjavara Muuseum

Saaremaa Sõjavara Muuseum on Põripõllu külas tegutsev militaarajaloo muuseum, mille väljapanek keskendub 20. sajandi sõdadele ja Eesti sõjaajaloole. Mahukas kogu hõlmab tuhandeid eksponaate, relvastust, vorme, sõdurite isiklikke esemeid ja rasketehnikat; 2026. aastal lisandus näitusesaal „Meri ja mootorid“. Muuseumis saab näha ka Vabadussõja teemalist väljapanekut ning erinevate ajastute relvanäitust. Regulaarne hooaeg kestab kevadest sügiseni, suurematele gruppidele pakutakse kokkuleppel külastusi ka muul ajal.

Muuseumi, Põripõllu küla, Saaremaa vald, Saare maakond

Muhu Jaanalinnufarm

Muhu Jaanalinnufarm on Nautse külas asuv loomapark, kus saab lähedalt näha eksootilisi linde ja loomi. Farmis elavad jaanalinnud, emud, sebrad, punakängurud, alpakad, Poitou eeslid, ponid, okassead ja küülikud. Külastajatel on võimalus juhiste järgi jaanalinde ja emusid sööta ning kohapeal tegutseb farmipood. Paik sobib eriti hästi perepeatuseks Muhu saarel, sest loomade vaatamise kõrval on olemas pikniku- ja laste mänguala. Farm tegutseb regulaarse külastuskohana suvehooajal.

Laasu, Nautse küla, Muhu vald, Saare maakond

Reomäe klooster

Reomäe klooster on Reo külas asuv Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku nunnaklooster ja ajaloolise kiriku ümber kujunenud vaimulik paik. Kloostri peakirik valmis 1873. aastal ning on pühitsetud apostel Andrease mälestusele. Külastajatele tutvustatakse võimalusel kirikut, kabelit ja kloostri elu; peahoonesse jõudes palutakse uksekella helistada ning grupikülastus tuleb ette broneerida. Kloostri väikeses poes müüakse muu hulgas kohapeal toodetud mett ja kloostritooteid. Esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti on klooster külastajatele suletud.

Reomäe skiita, Reo küla, Saaremaa vald, Saare maakond

Salme discgolfi park

Salme discgolfi park on Salme alevikus mereäärse rannapargi ja männiku ümbruses kulgev tasuta kettagolfirada. Rada viib mängijaid nii avatud aladele kui metsakoridoridesse ning osa visetest kulgeb Salme jõe lähedal. Külastamiseks tuleb oma kettad kaasa võtta, sest avalik rada on mõeldud iseseisvaks kasutamiseks. Samas piirkonnas asuvad rannavõrkpalliväljak ja laste mänguala, mistõttu saab kettagolfi ühendada pikema peatusega Salme rannapargis. Rada on avatud aastaringselt ja ööpäevaringselt.

Sõrve mnt 1, Salme alevik, Saaremaa vald, Saare maakond

Muhu Muuseum

Muhu Muuseum on Koguva külas tegutsev muuseum, mis tutvustab Muhu saare ajalugu, taluarhitektuuri ja kohalikku kultuuripärandit. Muuseumi süda on Tooma talu, kirjanik Juhan Smuuli sünnikodu, kus on säilinud taluhooned ja ajalooline vara. Külastus hõlmab ka endist külakoolimaja ning Välja talu väljapanekuid, kus saab näha Muhu rahvuslikke tekstiile ja käsitööd. Koguva on elav küla, mitte vabaõhumuuseum, seetõttu suunavad külastajaid muuseumi objektide juurde viidad ning eratalude õuealad jäävad elanike kasutusse.

Muhu muuseum, Koguva küla, Muhu vald, Saare maakond

Avasta Kuressaare

Restoranid ja kohvikud

Avasta parimad restoranid, kohvikud ja baarid — Kuressaare.

Kõik Kuressaare restoranid →

Korterid ja majutus

Avasta korterid, hotellid ja butiikmajutused üle linna.

Kõik Kuressaare majutuskohad →

SPA

Avasta massaažistuudioid, saunu, salonge ja heaolukeskusi üle kogu linna.

Kõik Kuressaare spaad →

Kauplused

Parimad poed, butiigid, kohalikud kauplused ja unikaalsed leiud — Kuressaare.

Selles kategoorias pole veel ühtegi kuulutust — ole esimene, kes liitub MOSTiga siin.

Kõik Kuressaare poed →

Kohalikud teenused

Leia usaldusväärsed kohalikud spetsialistid — elektrikutest ja eraõpetajatest fotograafide ja loomaarstideni.

Selles kategoorias pole veel ühtegi kuulutust — ole esimene, kes liitub MOSTiga siin.

Kõik Kuressaare teenused →

Üritused ja festivalid

Kõik linnas toimuv ühes kohas — tänased üritused, nädalavahetuse festivalid, pereüritused ja tegevused lastele.

Kõik Kuressaare üritused →

Reisid ja tuurid

Valmis reisipaketid kohalikelt reisikorraldajatelt ja reisibüroodelt — sihtkohad, hotellid ja kuupäevad ühes kohas.

Kõik reisipaketid Eestist →

Peagi linnas Kuressaare

Kõik Kuressaare üritused →

Praktiline teave

Valuuta: Euro (€)
Keel: Eesti keel — inglise keelt räägitakse laialdaselt poodides, hotellides ja restoranides
Hädaabinumber: 112 — politsei, pääste ja kiirabi, tasuta üle Eesti
Ajavöönd: Ida-Euroopa aeg (EET/EEST)