LINNAGIID

Viljandi reisijuht

Enne kui Viljandist sai festivalilinn, tunti teda kindlusena. Järve kohal kõrguv küngas oli oluline tugipunkt juba 12. sajandiks, ning 1224. aastal alustas Liivi ordu seal lossi ehitamist, millest kasvas üks piirkonna tugevamaid kindlustusi — kuni 17. sajandi alguse Poola–Rootsi sõjad selle tõsiselt kahjustasid. Selle varemed asuvad künkal siiani, vaadates alla järvele ja rippsillale, millest on saanud üks linna kaunimaid vaatamisväärsusi.

Ajalugu ja kultuur

Miks Viljandi

Tänapäeval on Viljandi loonud endale hoopis teistsuguse maine: UNESCO kannab teda käsitöö ja rahvakunsti linnana ning sadu registreeritud käsitööettevõtteid kutsub seda koduks. Iga aasta juulis, nelja päeva jooksul, mitmekordistub linna elanikkond, kui kümned tuhanded saabuvad Viljandi Pärimusmuusika Festivalile — Euroopa suurimale rahvamuusikaüritusele, mida on peetud igal aastal alates 1993. aastast.

See on väike koht, kus elab umbes 17 000 inimest, kuid mis kaalub oma suurusest palju rohkem — osaliselt keskaegne varemetega linnus, osaliselt vaikne järveäärne linn, osaliselt elav rahvatraditsioon.

Vaatamisväärsused

Viljandi rippsild

Lossimägede punane rippsild on Viljandi üks tuntumaid vaateid. Umbes 50 meetri pikkune jalgtee-sild ületab sügava kao ja ühendab ordulossi varemete piirkonda endise mõisapargiga. Konstruktsioon valmistati Riias 1879. aastal ja teenis esialgu teises kohas, saades hiljem Lossimägede jalutuskäigu oluliseks osaks. Kerge kiikumine jalgade all, rohelised nõlvad ja keskaegsete varemete lähedus loovad Viljandile omase romantilise õhkkonna. Silda on eriti hea kogeda Lossimägede pargi ja järve kohal asuvate vaateplatvormide üldise jalutuskäigu osana.

Lossimäed, Viljandi

Kondase Keskus

Kondase Keskus on Viljandi kunstikeskus, mis on saanud nime Eesti naivistliku kunstniku Paul Kondase järgi. Püsiekspositsiooni tuumikuks on tema teosed, vahetuvad näitused aga tutvustavad naivistlikku ja outsider-kunstnikku, kaasaegset kunsti ning autoreid Eestist ja mujalt. Keskus asub linna ajaloolises osas Lossimägede lähedal ja täiendab hästi arhitektuuriliste ning ajalooliste vaatamisväärsuste marsruuti. Kondase nimega on seotud ka Viljandi üks äratuntavamaid visuaalseid sümboleid – dekoratiivsed maasikad, mis ilmusid linnaruumi tema maali «Maasikasööjad» mõjul. See on mastaabilt väike, kuid Viljandi kultuurilisele identiteedile omane muuseum.

Pikk 8, 71003 Viljandi

Viljandi ordulinnuse varemed

Ordulinuse varemed on Viljandi peamine ajalooline sümbol ja üks linna atmosfäärilisemaid paiku. Kivist kindluse ehitamist alustati 1224. aastal varasema eesti linnuse kohale ja 16. sajandi alguseks oli sellest kujunenud Vana-Liivimaa üks võimsamaid kindlusi. Sõjad on kompleksist jätnud alles vaid massiivsete müüride fragmendid, kuid just varemete avatus teeb selle koha tänapäeval eriti ilmekaks. Lossimäed on ammu muutunud linnapargiks: siit avanevad panoraamid Viljandi järvele, kulgevad jalutusrajad ning ajaloolisi müüre kasutatakse kontsertide ja kultuurisündmuste taustana. Paika on mugav uudistada koos lähedal asuva rippsillaga.

Lossimäed, Viljandi

Viljandi Muuseum

Viljandi Museum tutvustab linna ja kogu Viljandimaa ajalugu muinasajast kuni XX sajandini. Muuseum asub lossimägede lähedal ajaloolises vana apteegi hoones, mistõttu on seda mugav külastada enne lossivaremete juurde jalutamist. Püsiekspositsioon laiub kahel korrusel ja ühendab endas arheoloogilisi leide, ajaloolisi esemeid ning materjale piirkonna traditsioonilise eluviisi kohta. Erilisel kohal on keskaegse ordulossi detailne makett: see aitab ette kujutada kindluse ulatust enne selle hävimist ja mõista paremini tänaseni säilinud varemeid. Lisaks püsiekspositsioonile näitab muuseum regulaarselt kohalikule ajaloole, kunstile ja kultuuripärandile pühendatud ajutisi näitusi.

Johan Laidoneri plats 10, 71020 Viljandi

Viljandi vana veetorn

Viljandi vana veetorn on kompaktne ajalooline vaatamisväärsus ja üks linna parimaid vaatepunkte. Umbes 30 meetri kõrgune punasest tellisest torn ehitati 1911. aastal, mil Viljandi kuulus esimeste kaasaegse vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga Eesti linnade hulka. Pärast mitmekümneaastast tööd kaotas rajatis oma esialgse funktsiooni ja taastati 2001. aastal vaatetornina. Kolmel korrusel on ajaloolised materjalid ja näitused ning üleval ootab külastajaid vaade vanalinnale, Viljandi järvele ja ümbritsevale maastikule. Hooajalise töörežiimi tõttu on torni külastust parem ette planeerida.

J. Laidoneri plats 5c, Viljandi

Viljandi järve rand

Viljandi järve linnarand on üks peamisi suviseid puhkealasid ajaloolise keskuse lähedal. Siin on liivane rand, ujumis- ja päevitamiskohad, pallimänguväljakud ning ronimis- ja liumägedega lasteala. Kohapeal saab rentida paati, et Viljandit vee pealt vaadata, ja läheduses kulgeb 13,5-kilomeetrine ümberjärverada, mis sobib jalutamiseks ja rattasõiduks. Vee, roheluse ja sporditaristu kombinatsiooni tõttu pakub rand huvi mitte ainult kuumal päeval: siit on mugav alustada järveäärset matka või tõusta Trepimäe kaudu tagasi vanalinna.

Supeluse, Viljandi

Viljandi Jaani kirik

Jaani kirik on Lõuna-Eesti üks vanimaid ja väärtuslikumaid kirikuid. Selle ajalugu ulatub 15. sajandi teise poolde: vaatamata sõdadele, tulekahjudele ja hilisematele ümberehitustele on hoone säilitanud keskaegsed müürid, torni ja ajaloolised aknad. Kaasaegset interjööri täiendavad kunstiteosed ja vitraažid ning hea akustika on teinud kirikust olulise Viljandi kontserdipaiga. Eriline detail on tornis asuv 25 pronkskellast koosnev kariljon, mis kõlab üle linna iga päev kell 12:00 ja 18:00. Tänu asukohale Lossimägede ääres on kirikut mugav lisada ajaloolise keskuse jalutuskäigule koos ordulossi varemete ja rippsillaga.

Pikk tn 6, Viljandi

Trepimägi

Trepimägi on üks Viljandi iseloomulikke linnateid, mis ühendab vanalinna järvega. Trepp rajati 19. sajandi lõpus, et muuta vee äärde laskumine mugavamaks; täna on selle viis vahemaandumist ja 158 astet muutunud iseseisvaks vaatamisväärsuseks. Teel avanevad vaated järvele ja iidseoru rohelistele nõlvadele ning ümberringi on säilinud kaunid ajaloolised villad, mis kunagi kuulusid jõukatele kodanikele ja kaupmeestele. Trepimägi on eriti huvitav mitte niivõrd eraldiseisva mälestisena, vaid lühikese jalutuskäiguna, kus linnaarhitektuur asendub järk-järgult loodusmaastikuga. All saab marsruuti jätkata ranna ja Viljandi järve matkaraja suunas.

Trepimägi, Viljandi

Viljandi järv

Viljandi järv asub sügavas ürgorus otse linna serval ja moodustab piirkonna ühe tuntuma loodusmaastiku. Veekogu on umbes 4,6 kilomeetrit pikk ning selle kaldaid ühendab populaarne jalgsi- ja rattatee. Järve teisel kaldal asub vaatepunkt, kust avaneb eriti hea vaade nõlval paikneva Viljandi siluetile. Järv on tihedalt seotud ka kohaliku kultuuriga – selle kuvand on Eestis tuntud tänu Viljandi paadimehe laulule. See on hea valik neile, kes soovivad keskaegsed varemed ja muuseumiekspositsioonid vahetada rahuliku veeäärse jalutuskäigu, looduse vaatlemise ja linna panoraamvaadete vastu.

Järve tänav, Viljandi

Kassisaba tänav

Kassisaba on Vana-Viljandis asuv väike peidetud jalakäijate teerada, mida on lihtne kahe silma vahele jätta, kui te ei tea selle olemasolust. Ajalooline rada taastati kohalike elanike algatusel 2016. aastal, taastades selle rolli ühendustee Trepimägi ja Pikk tänava vahel. Marsruut kulgeb roheluse ja vaikse vana hoonestuse keskel, võimaldades näha linna intiimsemat poolt peamistest väljakutest eemal. Pika tänava poolt on orientiiriks suur kiigega tamm ja Trepimägi poolt algab tee ajaloolise Villa Nemwaltzi lähedalt. Kassisaba sobib hästi lühikeseks jalutuskäigu jätkuks vanalinna, Trepimäe trepi ja Viljandi järve vahel.

Oru tn 14, Viljandi

Viljandi maasikad

Viljandi maasikad on linna eri paikades asuvad suured värvilised betoonskulptuurid, mis on inspireeritud kunstnik Paul Kondase maalist „Maasikasööjad“. Kaheksa maasikat moodustavad omapärase avaliku kunsti raja, mis kutsub jalutajaid märkama linnaruumi väiksemaid detaile. Skulptuurid seovad Viljandi tänavad kohaliku naivistliku kunsti looga ning on muutunud linna äratuntavaks visuaalseks sümboliks. Maasikate otsimine pakub võimalust avastada erinevaid tänavaid ja pildistamiskohti. Kondase Keskuse juurest saab alustada jalutuskäiku, kuid skulptuurid ise asuvad avalikus linnaruumis ja moodustavad muuseumist eraldi külastuskogemuse.

Pikk tn 8, Viljandi

Viljandi tamm ja kiik

Viljandi tamm ja kiik asuvad Pika tänava ääres paigas, kust avaneb vaade Viljandi järvele ja lossimägede rohelisele maastikule. Suure tamme okste külge kinnitatud kiik on saanud üheks linna omanäoliseks jalutus- ja pildistamispaigaks. Siin kohtuvad vana linnaruumi tänavad, kõrged puud ning järveoru avarad vaated. Peatus sobib eriti neile, kes soovivad avastada Viljandit jalgsi ja märgata väiksemaid, kuid meeldejäävaid kohti tuntud vaatamisväärsuste vahel. Tegemist on avalikus väliruumis paikneva loodusliku ja linnalise kooslusega, mille külastamisel tasub arvestada ilmastiku ning kiige ohutu kasutamisega.

Pikk tn 29, Viljandi

Johann Köleri monument

Johann Köleri monument asub Viljandis Johann Köleri pargis ning on pühendatud Eesti rahvusliku maalikunsti ühele rajajale. Viljandimaal sündinud Köler õppis ja töötas mitmes Euroopa kunstikeskuses ning tegutses ka Venemaa keiserlikus õukonnas. Mälestussamba skulptor on Edgar Viies ja arhitekt Rein Luup. Monument annab võimaluse tutvuda Eesti kunstiloo olulise isikuga väljaspool muuseumisaali. Seda ümbritsev pargiruum sobib rahulikuks peatuseks linnas jalutades. Mälestusmärk on eraldiseisev avalik kunstiteos, mille juures saab lähemalt vaadelda skulptuuri vormi ja selle seost kohaliku kultuuripärandiga.

Johann Köleri park, Viljandi

Viljandi Jaani kirik

Viljandi Jaani kirik on keskaegse päritoluga pühakoda Viljandi vanalinnas Pikal tänaval. Kiriku ajalugu ulatub 15. sajandi teise poolde ning selle müürid on üle elanud sõdu, tulekahjusid ja ümberehitusi. Hoones on säilinud keskaegseid ehitusosi ning interjööris saab näha kunstiteoseid ja vitraaže. Kiriku tornis asub 25 pronkskellaga kellamäng, mille helid kuuluvad Viljandi kesklinna iseloomuliku helipildi juurde. Jaani kirik tegutseb ka kontserdipaigana ning paikneb lossimägede ja vanalinna jalutusteede lähedal. Siseruumide külastamisel tuleb arvestada jumalateenistuste ja üritustega.

Pikk tn 6, Viljandi

Viljandi Rotary discgolfipark

Viljandi Rotary discgolfipark paikneb Männimäe linnaosas Huntaugu mäel, Viljandi järve lähedal. Kaheksateistkümne korviga rada kulgeb vahelduval maastikul ning ühendab liikumise, mängu ja järveäärse looduse nautimise. Park sobib nii kohalikele harrastajatele kui ka külastajatele, kes soovivad linnas aktiivselt aega veeta. Mängimiseks on vaja discgolfikettaid, mida saab soovi korral rentida eraldi teenusepakkujalt. Rada asub välitingimustes ja on ligipääsetav ka väljaspool tavapäraseid asutuste lahtiolekuaegu. Külastamisel tuleb arvestada teiste mängijate, jalutajate ja maastiku eripäraga.

Toome tn 25, Viljandi

Skulptuur „Leelotaja“

Skulptuur „Leelotaja“ asub Viljandi Kesklinna kooli väikese maja ees C. R. Jakobsoni tänaval. Mälestuspaik tähistab Viljandimaa esimese laulupeo toimumiskohta ning kohalike seltside asutamisega seotud ajalugu. Kujunduse autor Aate-Heli Õun ühendas mälestuskivi Lydia Laasi loodud lauljanaise pronkskuju koopiaga. Algne skulptuur valmis 1950. aastatel ning selle modelliks peetakse rahvakultuuri edendajat Laine Mesikäppa. Väliruumis paiknev teos jutustab kohaliku koorilaulu ja seltsielu kujunemisest. Seda saab vaadelda eraldi linnajalutuskäigu osana.

C. R. Jakobsoni tn 42a, Viljandi

Viljandi lossipargi liivakivipaljand

Viljandi lossipargi liivakivipaljand asub linna südames lossimägede lõunapoolsel serval. Kesk-Devoni ajastust pärinev liivakivi avaneb siin maapinnal ning näitab piirkonna geoloogilist ajalugu. Paljandi suurim kõrgus on umbes kuus meetrit ja pikkus ligikaudu kaheksateist meetrit. Läheduses leidub allikas, mille juurde on rajatud kaitsev varjualune. See on omaette looduslik vaatamisväärsus ajaloolise pargi sees, mitte linnuse müüride osa. Paljandit saab vaadelda jalutuskäigu ajal, kuid õrna kivimipinna ja ümbritseva looduse hoidmiseks tasub püsida sobivatel liikumisteedel.

Lossimäed, Viljandi

Viljandi lauluväljak

Viljandi lauluväljak asub Talli tänaval ning on linna oluline vabaõhuürituste ja laulupidude paik. Siin toimuvad kontserdid, laulu- ja tantsupeod ning muud kogukondlikud sündmused. Lauluväljak seostub ka Eesti taasiseseisvumise ajalooga: väljaku juures paikneb Rahvarinde meeleavaldusele pühendatud mälestuskivi. Viljandil on eriline side laulupeotraditsiooniga, sest kohaliku Koidu seltsi jaoks loodud laul „Koit“ on saanud üle-eestilise laulupeokultuuri osaks. Väljakut saab vaadelda ka üritustevälisel ajal, kuid sündmuste ajal võivad kehtida eraldi pääsu- ja piletireeglid.

Talli tn 2, Viljandi

Rüki Galerii

Rüki Galerii on kaasaegse kunsti näituse- ja müügigalerii Viljandi vanalinnas Tartu tänaval. Ajaloolises aidahoones saab tutvuda Eesti kunstnike maalide, fotode, graafika, skulptuuride ja installatsioonidega. Galerii nimi on seotud renoveerimisel avastatud vana kirjaga „Rüki jahu“, mis viitas kunagisele jahulaole. Näitused vahetuvad ning seetõttu võib iga külastus pakkuda erinevat kunstielamust. Galerii on ka kohtumispaik kunstihuvilistele ja loojatele. Enne tulekut tasub kontrollida näituse toimumist, sest näituste vahel ning riigipühadel on ruumid suletud.

Tartu tn 7c, Viljandi

Kindral Johan Laidoneri ratsamonument

Kindral Johan Laidoneri ratsamonument asub Viljandi Lossimägedes ning meenutab Eesti Vabadussõja vägede ülemjuhatajat. Skulptor Terje Ojaveeri loodud ratsakuju on Eesti avalikus ruumis haruldane mälestusmärk, mille keskmes on hobusel istuv riigimees. Viljandimaalt pärit Laidoner oli ka linna esimene aukodanik. Monument aitab tutvuda Eesti iseseisvuse kaitsmise ajaloo ja Viljandi seostega selle ajajärguga. Kuju paikneb väljas ning seda saab vaadelda lossimägede jalutuskäigu ajal. Tegemist on eraldi mälestusmärgiga, mitte ordulinnuse varemete või rippsilla teise nimetusega.

Lossimäed, Viljandi

Loodi põrguoru matkarada

Loodi põrguoru matkarada algab Loodi külas Viljandi maakonnas mõisa paisjärve lähistelt. Umbes kahe kilomeetri pikkune rada liigub läbi liivakivipaljanditega oru Paistu poole. Tuntuim peatus on Loodi põrgu paljand, mille jalamil paikneb allikaga koobas. Matkaraja alguses on lõkke- ja telkimisvõimalusega puhkeala; paljandi juurde saab tulla ka Paistu keskuse poolt. Oru loodusvormide vaatamiseks tasub võtta rahulik jalutustempo ning arvestada sellega, et niiskemal ajal võivad rajalõigud olla libedad.

Pöögi, Loodi küla, Viljandi vald, Viljandi maakond

Suure-Jaani Johannese kirik

Suure-Jaani Johannese kirik asub Suure-Jaani linnas Viljandi maakonnas ning kuulub piirkonna vanimate pühakodade hulka. Keskaegses kirikus saab näha eri ajastute sisustust, sealhulgas uusgooti altariseina, ajaloolist rõngasristi ja 1937. aastal valminud Kriisade orelit. Kiriku juures paikneb ka vana pastoraadiansambel. Hoone on kasutuses koguduse pühakojana, mistõttu ei tähenda väljast vaatamise võimalus vaba sissepääsu igal ajal. Sisekülastus tuleb kohaliku turismiinfo järgi eelnevalt kokku leppida.

Järve tn 4, Suure-Jaani linn, Põhja-Sakala vald, Viljandi maakond

Olustvere mõisapark

Olustvere mõisapark asub Olustvere alevikus Viljandi maakonnas ja ümbritseb ajaloolist mõisakompleksi. Pargis saab jalutada tiikide, sildade ja vanade puude vahel ning võtta aega piknikuks. Mõisa juures on ka loomapark, kus võib näha hobuseid, kitsi ja alpakasid. Läheduses tegutsevad mitmed käsitöökojad, kuid nende töötoad vajavad eraldi kokkulepet ega ole lihtsalt pargikülastuse osa. Park ise on avatud ööpäev läbi; loomade vaatamise ja hoonete külastamise võimalused võivad sõltuda kohapealsest korraldusest.

Talli tn 5, Olustvere alevik, Põhja-Sakala vald, Viljandi maakond

ERMi Heimtali muuseum

ERMi Heimtali muuseum paikneb Heimtali külas Viljandi maakonnas 19. sajandist pärit maakivist külakoolimajas. Püsiväljapanek tutvustab kunagist koolielu, ümbruskonnast kogutud tööriistu ning kohalikke käsitöötraditsioone. Erilise osa moodustab rahvuslik tekstiilikogu; vahetuvad näitused keskenduvad käsitööle, ajaloole ja kunstile. Laste mängutoas on kindamustritest inspireeritud loomad. Muuseum pakub ettetellimisel ka töötube ja giidiga külastusi, mille tingimused erinevad tavapärasest näitusepiletist.

Kääriku/1, Heimtali küla, Viljandi vald, Viljandi maakond

Sinialliku matkarada

Sinialliku matkarada asub Sinialliku külas Viljandi maakonnas ja kulgeb järve kaldalt sinaka veega allikate juurde. Vee toon tekib allikapõhjas olevate setete mõjul. Ligikaudu 1,3 kilomeetri pikkusel rajal saab tutvuda nii allikate kui ka lähedal paikneva linnamäega, kus oli muinaseestlaste kindlustatud asula. Teele jääb lõkkekoht ning rada võib alustada vana raudteejaama poolt või Viljandi–Karksi-Nuia maantee lähedalt. Külastus sõltub ilma- ja rajaoludest; allikate ümbruses tuleb hoida loodust.

Sinialliku, Sinialliku küla, Viljandi vald, Viljandi maakond

Karksi ürgorg ja ordulinnuse varemed

Karksi ürgorg ja ordulinnuse varemed asuvad Karksi-Nuias Viljandimaal ning ühendavad ajaloolise ehituspärandi ja järsunõlvalise oru. Linnusemäelt avaneb vaade Linnaveski paisjärvele; keskaegse ordulinnuse müürijäänused meenutavad paiga kunagist kaitseotstarvet. Varemete juurde ehitati hiljem Peetri kirik ning lähedal paikneb ka Lieveni matusekabel. Alal saab liikuda oma tempos, vaadata eri ajastute hooneid ja märgata oru reljeefi. Väljasõit Viljandist sobib neile, kes tahavad ühe jalutuskäiguga näha nii Mulgimaa maastikku kui arhitektuuri jälgi.

Lossi tn 4, Karksi-Nuia linn, Mulgi vald, Viljandi maakond

Viljandi Pärimusmuusika Ait

Viljandi Pärimusmuusika Ait on Tasuja puiesteel lossimägede servas tegutsev kontserdimaja ja kultuurikeskus. Aidas on suur ja väike kontserdisaal, pood rahvapillide, plaatide ja raamatutega ning pärimusmuusika teabekogu. Telliskivivõlvidega keldrikorrusel toimuvad proovid ja töötoad. Maja on Viljandi pärimusmuusika elu püsiv koht, kus kontsertide kõrval saab tutvuda ka selle valdkonna tegemistega. Üksikute sündmuste piletid ja ajad sõltuvad kavast; hoone üldist lahtiolekut tasub vaadata eraldi, kui plaan on sisse astuda ilma kontserdita.

Tasuja pst 6, Viljandi linn, Viljandi maakond

Soomaa rahvuspargi külastuskeskus

Soomaa rahvuspargi külastuskeskus asub Tipu külas Viljandimaal Kõrtsi-Tõramaal ning tutvustab rahvuspargi maastikke. Püsinäitus „Haabjaga läbi Soomaa“ viib külastaja mõttelisele teekonnale mööda jõgesid, luhti, üleujutusalasid ja metsi. Keskusest saab infot matkaradade ning lõkkekohtade kohta enne loodusesse suundumist. Näitus aitab mõista, miks traditsiooniline haabjas on Soomaal oluline liikumisvahend ja kuidas kevadine suurvesi paiga ilmet muudab. Külastuskeskusel on hooajaline päevakava; enne pikemat sõitu Viljandist tasub kontrollida pühi ja lahtiolekut.

Kõrtsi-Tõramaa, Tipu küla, Põhja-Sakala vald, Viljandi maakond

Parika väikejärve õpperada

Parika väikejärve õpperada algab Aimla külas Viljandimaal ja viib läbi rabamänniku väikese südamekujulise järveni. Ligikaudu kolme kilomeetri pikkusel edasi-tagasi teekonnal on laiem hakkpuiduga kaetud rajalõik, puhkekohad ning infotahvlid. Järve ääres on varjualune ja purre; lühike laudtee juhatab ka laugastiku juurde. Rada võimaldab näha, kuidas kuivem mets muutub järk-järgult rabamaastikuks. Õpperada asub looduskaitsealal, mistõttu tasub liikuda märgitud teel ja arvestada vee ning pinnase seisundiga.

Aimla metskond 3, Aimla küla, Põhja-Sakala vald, Viljandi maakond

Õisu matkarada

Õisu matkarada on Õisu aleviku lähedal Viljandimaal kulgev umbes 2,5 kilomeetri pikkune loodusrada. See viib Vidva oja orgu, kus veevoolu kõrval kõrguvad liivakivipaljandid ja nõlvad annavad rajale eri kõrgusi. Üks lõik kulgeb oru serval, teine madalamal metsas ning ühes kohas tuleb tõusul kasutada köit. Seetõttu sobib rada pigem rahulikult, ent tähelepanelikult läbitavaks matkaks kui tasasel pinnal jalutamiseks. Infotahvel juhatab parklast rajale; märja ilmaga tasub arvestada libedate lõikudega ja hoida kaitstavat maastikku.

Õisu maastikukaitseala 5, Õisu alevik, Mulgi vald, Viljandi maakond

Lõhavere Lembitu linnamägi

Lõhavere Lembitu linnamägi asub Viljandimaal Lõhavere külas metsaga ümbritsetud kõrgendikul. Muistne linnusepaik on seotud Sakala vanema Lembituga ning 12. ja 13. sajandi Eesti ajalooga. Tänapäeval on nähtavad järsud nõlvad ja kunagise kindlustuse maastikuvormid, mille vahel saab jalutada. Mäe jalamil asub mälestusmärk muinasaegsetele vabadusvõitlejatele ning teabetahvlid tutvustavad paiga lugu. Külastus on välitingimustes ja eeldab arvestamist loodusliku pinnasega. See ei ole Viljandi linna ordulinnuse varemete teine nimi.

Aimla metskond 313, Lõhavere küla, Põhja-Sakala vald, Viljandimaa

Halliste Püha Anna kirik

Halliste Püha Anna kirik asub Viljandimaal Pornuse külas ning on ajalooline luterlik pühakoda. Kiriku vanimad kiviosad pärinevad keskajast, kuid hoone on sõdade ja tulekahjude tõttu korduvalt kannatada saanud. Pärast 1959. aasta põlengut seisis kirik aastakümneid varemetes, kuni see taastati 1991. aastal. Interjööris on tähelepanuväärne must lagi ja Jüri Arraku loodud altarimaal. Tegemist on tegutseva koguduse kirikuga, mille sisekülastus tuleb eelnevalt kokku leppida. See on eraldi objekt Suure-Jaani ja Viljandi linna kirikutest.

Halliste kirik, Pornuse küla, Mulgi vald, Viljandimaa

Helilooja Mart Saare majamuuseum

Helilooja Mart Saare majamuuseum asub Viljandimaal Karjasoo külas Hüpassaare talus, Soomaa metsade ja rabade läheduses. Muuseum tutvustab helilooja elu, tema loomingut ja sidet ümbritseva loodusega. Saare perekonna kodus saab näha ajaloolisi eluruume ning esemeid, mis aitavad mõista tema töö- ja argipäeva. Siin veedetud aastad olid helilooja loomingus olulised ning looduskeskkond andis talle inspiratsiooni. Majamuuseum on omaette kultuurilooline paik, mitte kõrval asuv rabamatkarada. Külastuse korraldamisel tuleb arvestada muuseumi hooajalise töökorraldusega.

Mart Saare majamuuseum, Karjasoo küla, Põhja-Sakala vald, Viljandimaa

Heimtali mõis ja park

Heimtali mõis ja park asuvad Viljandimaal Heimtali külas ning moodustavad ajaloolise mõisaansambli. Klassitsistliku peahoone kõrval paiknevad valitsejamaja, omapärane ringtall ja nelja korstnatorniga viinaköök. Mõisasüdant ümbritseb metsapark, kus kasvavad eri liiki puud ja leidub allikaid. Hoonete välisilmet ning pargimaastikku saab uurida jalutuskäigul, kuid peahoones tegutseb kool ja siseruumid ei ole tavapärane turismiobjekt. Mõis on eraldi ajalooline kompleks läheduses asuvast Heimtali muuseumist, mis on juba MOSTi kataloogis.

Pargi ring 1, Heimtali küla, Viljandi vald, Viljandimaa

Heliloojate Kappide Majamuuseum

Heliloojate Kappide Majamuuseum asub Viljandimaal Suure-Jaani linnas Tallinna tänaval ajaloolises puitmajas. Selle ehitas Hans Kapp ning pärandas oma pojale Villemile, kes lõi siin suure osa oma muusikast. Ekspositsioon tutvustab heliloojate Joosep, Hans, Artur, Eugen ja Villem Kapi elu ning loomingut. Ajaloolistes tubades saab näha perekonna esemeid, fotosid ja muusikaga seotud väljapanekut. Muuseum pakub võimalust avastada väikelinna rikkalikku muusikapärandit. Külastusajad võivad kuude lõikes muutuda, mistõttu tasub enne kohalesõitu kontrollida Põhja-Sakala valla värsket ajakava.

Tallinna tn 30, Suure-Jaani linn, Põhja-Sakala vald, Viljandimaa

Tarvastu ordulinnuse varemed

Tarvastu ordulinnuse varemed asuvad Viljandi maakonnas Sooviku külas ja on ajalooline paik, mille juured ulatuvad 14. sajandisse. Arvatakse, et ordulinnus ehitati varasema Eesti mägilinna kohale. Varemed asuvad kauni jõe kaldal, pakkudes külastajatele maalilisi vaateid. Ordulinnuse põhjaosas asus veski, millel oli strateegiline roll kindluse kaitsmisel. Samuti kaitses kindlust kõrval asuv torn. Liivimaa sõdade ajal vahetas ordulinnus korduvalt omanikke ning mitmed rünnakud ja plahvatused jätsid alles vaid originaalstruktuuri seinad. Läheduses asub ka 19. sajandi klassitsistlikus stiilis kabel, mis lisab piirkonna ajaloolisele väärtusele. Külastajad saavad tutvuda infobordidega ja nautida tasuta parkimist.

Ordulinnuse, Sooviku küla, Viljandi vald, Viljandi maakond

Suure-Kõpu mõis

Suure-Kõpu mõis asub Viljandi maakonnas, Põhja-Sakala vallas. See on ainulaadne mõisakompleks, kus asub ka Kõpu Põhikool. Mõisa peahoone on tuntud oma Pompei maalingutega söögisaali ja kunstmarmorist ballisaali poolest. Suure-Kõpu mõisa ümbritseb kaunis park, kus kasvab ligikaudu 38 liiki puid ja põõsaid, pakkudes külastajatele rahulikku looduskeskkonda. Mõis pakub erinevaid teenuseid, sealhulgas ekskursioone, vastuvõtte, pulmi ja seminare, kuid külastamine toimub ainult ettetellimisel. See on suurepärane koht, kus nautida ajaloolist arhitektuuri ja looduskauneid jalutuskäike.

Kõpu mõis/1, Kõpu alevik, Põhja-Sakala vald, Viljandi maakond

Tarvastu Peetri kirik

Tarvastu Peetri kirik asub Porsa külas, Viljandi vallas, Viljandi maakonnas. Kiriku täpset ehitusaega ei ole teada, kuid arvatakse, et see rajati 13. sajandil koos Tarvastu lossiga. Ajaloo jooksul on kirik korduvalt kannatanud sõdade tõttu, kuid on hiljem taastatud. 19. sajandil, pärast välguga süttimist, taastati kirik neogooti stiilis õpetaja Michael Jürmanni juhtimisel, kes lisas kirikule ka marmorist altarilauda. Kiriku altariseinal tervitavad külastajaid kaks elu suuruses inglit, mis loovad sooja atmosfääri. Kiriku torn on kaunistatud kullatud ristiga ning seal on võimas orel, mille valmistas orelimeister August Terkman.

Tarvastu kirik, Porsa küla, Viljandi vald, Viljandi maakond

Tarvastu muuseum

Tarvastu muuseum asub Mustla alevikus, Viljandi vallas, ja see säilitab, uurib ning eksponeerib Tarvastu valla ja endise Tarvastu kihelkonna kultuuri ja ajaloo esemeid. Muuseumi näitus keskendub kohalikele taluelu aspektidele, sealhulgas talutöödele, tööriistadele, rahvarõivastele ning kohalikele keele- ja kultuuritraditsioonidele. Külastajad saavad tutvuda Mustla kujunemisega, Tarvastu lossi ajalooga, kohaliku aadli (Mensenkampffide perekond) ning piirkonna hariduse arenguga. Samuti on muuseumis ülevaade Tarvastu piirkonna kultuuritegelaste elust ja tegevusest.

Posti 52b, Mustla alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond

Mõisaküla Muuseum

Mõisaküla Muuseum asub Viljandi maakonnas, Mulgi vallas, ja tutvustab küla ajalugu alates selle tekkimisest. Muuseumis on eksponeeritud mitmeid raudteeteemalisi eksponaate, sealhulgas pronksist raudteeveeremi- ja tehasesildid ning maketid auruvedurist, reisivagunitest ja lokomobiilist. Erakordne on ka olümpiatõstja Arnold Luhaääre medalite väljapanek. Muuseumi külastajad saavad nautida ka dresiinsõitu, mis on saadaval lisatasu eest, kuid arveldamine toimub ainult sularahas. Muuseum on avatud teisipäevast neljapäevani ning reedeti ja laupäeviti, pakkudes külastajatele võimalust tutvuda Mõisaküla kultuuripärandiga.

Kesk 4, Mõisaküla linn, Mulgi vald, Viljandi maakond

Abja Muuseum

Abja Muuseum on Abja-Paluojas tegutsev kohalik muuseum, mis tutvustab Abja piirkonna ja Mulgimaa ajalugu. Väljapanekutes käsitletakse kohaliku elu arengut, haridus- ja kultuurilugu, endisaegseid töö- ja tarbeesemeid ning piirkonna inimestega seotud pärandit. Muuseum annab väikese linna kaudu sissevaate laiemasse Mulgi kultuuriruumi ning täiendab piirkonna mõisate ja looduspaikade külastamist kohaliku ajaloo vaatenurgaga. Tegemist on eelkõige kogukonna ajaloomuuseumiga, kus esemeline pärand ja fotomaterjal aitavad jälgida Abja kandi muutumist eri ajajärkudel.

Posti tn 3, Abja-Paluoja linn, Mulgi vald, Viljandi maakond

Kirjanik August Kitzbergi tubamuuseum

Kirjanik August Kitzbergi tubamuuseum asub Mulgi vallas Leeli külas endises Pöögle vallamajas, kus August Kitzberg ja tema vend Jaan omal ajal töötasid ja elasid. Eramuuseum avab ühe olulisema Mulgimaaga seotud kirjandusklassiku elu, Kitzbergide suguvõsa, kirjaniku loomingu ning vallakirjutaja töömaailma. Karksi kandi paigad andsid Kitzbergile ainest mitmeks teoseks ning muuseum seob kirjandusloo otseselt selle kohaliku keskkonnaga. Külastus toimub eelneval kokkuleppel; soovi korral saab piirkonnas jätkata ka Kitzbergi loominguga seotud radadel.

Leeli, Leeli küla, Mulgi vald, Viljandi maakond

Matkarada Rohelised Rööpad Viljandi-Mõisaküla

Matkarada Rohelised Rööpad Viljandi-Mõisaküla on ajaloolise kitsarööpmelise raudtee koridoris kulgev jalgsimatka- ja rattamarsruut. Viljandi ja Mõisaküla vaheline raudtee avati 1897. aastal ning viimased rongid sõitsid siin 1973. aastal. Praegune ligikaudu 46 kilomeetri pikkune rada läbib Mulgimaa metsi, põlde ja asulaid, kasutades valdavalt kruusa- ja pinnasteid. Õisu ja Abja-Paluoja vahel tuleb liikuda osaliselt asfaltteedel, sest vana raudteetamm pole kogu ulatuses läbitav. Marsruudi võib ette võtta tervikuna või valida lühema lõigu. Rada ühendab liikumisvõimaluse piirkonna raudteeajaloo avastamisega.

Teeristi, Viljandi linn, Viljandi maakond

Viljandi Pauluse kirik

Viljandi Pauluse kirik on Viljandi kesklinna lähedal Kiriku tänaval asuv 19. sajandi historitsistlik maakirik ja üks linna silmapaistvaid sakraalehitisi. Hoone valmis 1866. aastal arhitekt Matthias von Holsti projekti järgi ning selle arhitektuuris on neogooti mõjutusi. Kiriku interjööris on tähelepanuväärsed altar, orel ja ajalooline sisustus, mis seovad hoone Viljandi koguduse- ja muusikalooga. Pauluse kirik tegutseb jätkuvalt EELK koguduse pühakojana, mistõttu tuleb turismikülastusel arvestada jumalateenistuste ja teiste koguduse sündmustega.

Kiriku tn 3, Viljandi

Oiu sadama matkarada

Oiu sadama matkarada on Viljandi vallas Võrtsjärve ääres paiknev lühike jalutusrada, mille keskmes on luhale ehitatud kõrgem puidust käigutee. Ligikaudu poole kilomeetri pikkune rajatis algab paadisilla juurest ja viib kaarja tõusuga järve suunas. Kõrgeimas kohas jääb maapind jalutaja jalge alla umbes nelja meetri kaugusele. Tee ääres paikneb kaksteist kahepoolset infotahvlit, mis tutvustavad ümbruskonna loodust, kohalikku elu ja ajalugu. Lühikese vahemaa tõttu sobib rada ka peatuseks pikema Võrtsjärve-äärse retke ajal. Rajalt avaneb vaade luhamaastikule ning järve poole.

Laine, Oiu küla, Viljandi vald, Viljandi maakond

Avasta Viljandi

Restoranid ja kohvikud

Avasta parimad restoranid, kohvikud ja baarid — Viljandi.

Kõik Viljandi restoranid →

Korterid ja majutus

Avasta korterid, hotellid ja butiikmajutused üle linna.

Kõik Viljandi majutuskohad →

SPA

Avasta massaažistuudioid, saunu, salonge ja heaolukeskusi üle kogu linna.

Kõik Viljandi spaad →

Kauplused

Parimad poed, butiigid, kohalikud kauplused ja unikaalsed leiud — Viljandi.

Selles kategoorias pole veel ühtegi kuulutust — ole esimene, kes liitub MOSTiga siin.

Kõik Viljandi poed →

Kohalikud teenused

Leia usaldusväärsed kohalikud spetsialistid — elektrikutest ja eraõpetajatest fotograafide ja loomaarstideni.

Selles kategoorias pole veel ühtegi kuulutust — ole esimene, kes liitub MOSTiga siin.

Kõik Viljandi teenused →

Üritused ja festivalid

Kõik linnas toimuv ühes kohas — tänased üritused, nädalavahetuse festivalid, pereüritused ja tegevused lastele.

Kõik Viljandi üritused →

Reisid ja tuurid

Valmis reisipaketid kohalikelt reisikorraldajatelt ja reisibüroodelt — sihtkohad, hotellid ja kuupäevad ühes kohas.

Kõik reisipaketid Eestist →

Peagi linnas Viljandi

Kõik Viljandi üritused →

Praktiline teave

Valuuta: Euro (€)
Keel: Eesti keel — inglise keelt räägitakse laialdaselt poodides, hotellides ja restoranides
Hädaabinumber: 112 — politsei, pääste ja kiirabi, tasuta üle Eesti
Ajavöönd: Ida-Euroopa aeg (EET/EEST)