Tartu vaatamisväärsused

Ajalugu ja arhitektuur

Tartu Jaani kirik

Tartu Jaani kirik on keskaegne gooti stiilis pühakoda Tartu vanalinnas Jaani tänaval. Kirik pärineb 14. sajandist ning on tuntud oma erakordsete terrakotaskulptuuride poolest, mis kujutavad inimfiguure ja kaunistavad ajaloolist tellisarhitektuuri. Säilinud skulptuurid annavad hoonele erilise koha Eesti kunstiajaloos. Kirik on läbinud põhjaliku taastamise ning tegutseb tänapäeval nii jumalateenistuste kui ka kontsertide paigana. Külastajad saavad tutvuda kirikusaaliga ja sobivatel aegadel tõusta torni, kust avaneb vaade Tartu vanalinnale. Kirik on üks linna iseloomulikumaid keskaegseid ehitisi.

Jaani tn 5, Tartu

Ajalugu ja arhitektuur

Tartu Inglisild

Tartu Inglisild on ajalooline jalakäijate sild Toomemäel, mis ühendab Lossi tänava eri kõrgusel asuvaid lõike. Silda kaunistab Tartu Ülikooli esimese rektori Georg Friedrich Parroti bareljeef ning ladinakeelne kiri „Otium reficit vires“, mis tähendab, et puhkus taastab jõu. Inglisild kuulub Tartu tuntumate arhitektuurimälestiste hulka ja on oluline osa Toomemäe ajaloolisest pargimaastikust. Sillalt ning selle ümbrusest avanevad vaated rohelistele nõlvadele ja jalutusteedele. Läheduses paikneb ka teistsuguse ilmega Kuradisild. Seda saab vaadelda igapäevasel jalutuskäigul.

Lossi tänav T9, Tartu

Ajalugu ja arhitektuur

Tartu Peetri kirik

Tartu Peetri kirik on 19. sajandi lõpul rajatud neogooti stiilis luteri kirik Tartu Ülejõe linnaosas Narva maanteel. Arhitekt Viktor Schröteri kavandatud punastest tellistest hoone paistab silma kõrge torni, teravkaarsete akende ja avara kirikusaaliga. Interjööris väärivad tähelepanu puidust rõdud, ajalooline orel ning Johann Köleri altarimaal „Kutsuv Kristus“. Kirik rajati kasvava eestikeelse koguduse jaoks ning on tänapäeval oluline osa Tartu usulisest ja arhitektuurilisest pärandist. Hoone välisilmet saab vaadelda Narva maanteelt, siseruumide külastamisel tuleb arvestada koguduse tegevuse ja jumalateenistustega.

Narva mnt 104, Tartu

Ajalugu ja arhitektuur

Tartu Kuradisild

Tartu Kuradisild on ajalooline betoonsild Toomemäel Lossi tänaval, mis valmis 1913. aastal Romanovite dünastia 300. aastapäeva tähistamiseks. Silda kaunistab keiser Aleksander I pronksreljeef kirjaga „Alexandro Primo“. Kuradisild on üks väheseid Eestis säilinud 20. sajandi alguse betoonsildu ning moodustab koos lähedal asuva Inglisillaga omanäolise arhitektuurilise paari. Tumedama ilmega sild sobitub Toomemäe kõrgete puude ja ajalooliste hoonete vahele. Seda saab vaadelda nii sillal jalutades kui ka altpoolt, kus silla konstruktsioon ja ümbritsev maastik eriti hästi esile tulevad.

Lossi tänav T19, Tartu

Ajalugu ja arhitektuur

Eduard Tubina monument

Eduard Tubina monument asub Tartus Vanemuise teatri juures ning on pühendatud Eesti heliloojale ja dirigendile. Pronksist kuju kujutab Tubinat orkestrit juhatamas ning selle juurde kuulub muusikast inspireeritud heliinstallatsioon. Skulptuuri autorid on Aivar Vahtrapuu ja Villu Valk, helilahenduse lõi Louis Dandrel. Mälestusmärk ühendab avaliku kunsti ja muusikaajaloo ning pakub teatri ümbruses omanäolist peatuspaika. Tubina looming on oluline osa Eesti 20. sajandi muusikast. Monumenti saab vaadelda linnaruumis ilma teatrietendusele minemata ning see erineb Vanemuise teatrimajast eraldi kunstiteosena.

Vanemuise tn 6, Tartu

Ajalugu ja arhitektuur

Tartu Pauluse kirik

Tartu Pauluse kirik on juugendstiilis pühakoda Tartus Riia tänaval, mille rahvusromantiline arhitektuur eristub linna teistest kirikutest. Hoones on näha geomeetrilisi kujundeid ja ajastule omaseid detaile ning kiriku kellatornis asuvad kaks 1922. aastal Saksamaal valmistatud teraskella. Klaaskupliga tornist avaneb vaade linnale, kuid sinna pääsemine on eraldi tasuline. Kirikus paiknevad ka krüpt, kolumbaarium ja raamatupood. Külastust saab siduda jalutuskäiguga Riia tänava ümbruses, arvestades jumalateenistuste ja kiriku tavapärase töökorraldusega.

Riia tn 27, Tartu

Ajalugu ja arhitektuur

Friedrich Georg Wilhelm Struve monument

Friedrich Georg Wilhelm Struve monument asub Tartus Uppsala tänaval ja meenutab astronoomi ning geodeeti, kes juhtis Tartu tähetorni. 1969. aastal avatud abstraktne mälestusmärk viitab teadlase püüdlusele mõista Maa kuju ja mõõtmeid. Struve eestvedamisel mõõdeti 19. sajandil meridiaanikaart, mis aitas täpsustada teadmisi meie planeedist. Skulptuuri vormis on kasutatud päikese- ja liivakella motiive. Teose autorid on Olav Männi ja Udo Ivask. Monumenti saab vaadelda eraldi jalutuskäigul, sidudes selle Tartu teadusloo ja Toomemäe ümbrusega.

Uppsala tn 2, Tartu

Ajalugu ja arhitektuur

Tartu Maarja kirik

Tartu Maarja kirik asub Pepleri tänaval ning on oluline paik Eesti laulupidude ajaloos. 1842. aastal valminud pühakoda oli Tartu linna ja kihelkonna eestlaste kodukirik ning selle kogudusse kuulusid mitmed rahvusliku ärkamisaja tuntud tegelased. Siit sai 1869. aastal alguse esimene Eesti üldlaulupidu. Teises maailmasõjas kannatada saanud kirikuhoonet kasutati hiljem spordisaalina, enne kui see kogudusele tagastati. Taastamistööde käigus on uuesti kerkinud torn, mille tipus asub kullatud kukk. Hoone lugu ühendab Tartu muusika-, usu- ja arhitektuuripärandit.

Pepleri tn 1, Tartu

Ajalugu ja arhitektuur

Alatskivi loss

Alatskivi loss asub Alatskivi alevikus Tartumaal, ligikaudu neljakümne kilomeetri kaugusel Tartust. Mõisahoone ruumides saab tutvuda 19. sajandi aadlipere elu ja teenijate tööga ning vaadata lossi ajalugu käsitlevat väljapanekut. Kolmandal korrusel paikneb helilooja Eduard Tubina muuseum; lossi juures on ka endine tallihoone ja ulatuslik park. Lossikülastuseks tasub varuda aega mitmele korrusele ning soovi korral saab tellida eraldi giiditeenuse. Külastusajad muutuvad hooajati, suvel on loss avatud ka esmaspäeval.

Orienteeruv hind: Täiskasvanu 12 €; pensionär 9 €; õpilane 7 €; perepilet 25 €; giiditeenus lisatasu eest

Lossi tn 6, Alatskivi alevik, Peipsiääre vald, Tartu maakond

Ajalugu ja arhitektuur

Rõngu vasall-linnuse varemed

Rõngu vasall-linnuse varemed paiknevad Tartu maakonna Lossimäe külas Elva vallas. Tartu piiskopkonna aegse kindlustuse allesjäänud müürid seisavad Lossimäe pargis, kus jalutuskäigu kõrval saab ette kujutada kunagist sisehoovi ja kaitserajatisi. Linnuse tekkimist seostatakse 14. sajandiga ning selle hävingut Liivi sõja ajaga. Praegu ei ole siin piletiga muuseumi ega taastatud lossi: peamine kogemus on vanade kivimüüride vaatamine vabas õhus. Varemete ümbrus sobib rahulikuks lühemaks peatuseks Tartu maakonna ringreisil.

Orienteeruv hind: Tasuta sissepääs

Lossimäe, Lossimäe küla, Elva vald, Tartu maakond

Ajalugu ja arhitektuur

Tartu Von Bocki maja

Tartu Von Bocki maja asub Tartu kesklinnas Ülikooli tänaval ning on 18. sajandist pärinev ajalooline linnahoone. Maja kuulus kunagi von Bocki perekonnale ning võeti 1802. aastal taasavatud ülikooli kasutusse. Siin toimus ka ülikooli pidulik avaaktus. Hoone on olnud eri aegadel kliiniku, veterinaarkooli ja teadusraamatukogu kasutuses. Pärast renoveerimist avati see 2007. aastal uuesti. Tänavalt saab vaadelda seinamaali, mis kujutab ülikooli peahoonet, ning ajalooliste professoritega seotud fotoväljapanekut. Maja on omaette arhitektuurimälestis.

Ülikooli tn 16, Tartu

Ajalugu ja arhitektuur

Tagurpidi Maja

Tagurpidi Maja on Tartu linnas Roosi tänaval asuv omanäoline elamushoone, mille sisemus pöörab harjumuspärase ruumitaju pea peale. Maja on ehitatud tagurpidi ning toad koos mööbli ja koduste esemetega näivad paiknevat laes. Hoone on ka veidi kaldu, mistõttu võib selle sees liikudes tekkida ootamatu tasakaalutunne. Külastajad saavad ise ruume avastada ja teha mängulisi fotosid. Tavapärane külastus kestab ligikaudu pool tundi. Tagurpidi Maja asub Eesti Rahva Muuseumi naabruses, kuid on sellest eraldi piletiga iseseisev atraktsioon.

Orienteeruv hind: Täispilet 8,50 €; sooduspilet 7 €; perepilet 24 €.

Roosi tn 86, Tartu

Ajalugu ja arhitektuur

Tartu raudteejaam

Tartu raudteejaam asub Tartu linnas Vaksali tänaval ning on ajalooline raudteehoone, mis valmis 1876. aastal. Kolmeosalise peahoone arhitektuuris on säilinud 19. sajandi jaamadele omane ilme. Jaama ümber paiknesid kunagi laod, depoo, veetorn ja raudteetöötajate elamud. Hoone taastati põhjalikult ning avati uuesti reisijatele 2012. aastal. Tänapäeval ühendab see igapäevase rongiliikluse arhitektuuripärandiga. Jaamahoones tegutseb ka kohvik ning selle ees on jalgrataste parkimise võimalused. Jaam on eraldi vaatamisväärsus Tartu muuseumidest.

Vaksali tn 6, Tartu

Ajalugu ja arhitektuur

Tartu laululava

Tartu laululava on Tartu linnas asuv tähtis laulupeo- ja kontserdipaik, mis mahutab kuni 15 000 inimest. Laululava avati 1994. aastal 125. juubelilaulupeo raames ning on saanud tuntuks kui eesti rahva ühtekuuluvuse väljenduskoht. Igal aastal toimub siin umbes 20 erinevat üritust, kus on esinenud mitmed tuntud artistid, sealhulgas Depeche Mode ja Jose Carreras. Laululava ümbruses asub ka vabaaja keskus, kus on lastepark, rulapark ja spordipark, kus saab nautida tervise- ja disc-golfi radu. Talvel on avatud tasuta liuväli, mis pakub võimalust talviseks meelelahutuseks. Sissepääs kontsertidele on tasuline ning soovijad saavad rentida ka saali sünnipäevadeks või seminarideks.

Laulupeo pst 25, Tartu